Metsküla
Metsküla esmamainimine aastal 1453 Maasilinna foogti kirjas talupoegade üleandmiseks Lääne-Saare piiskopile (nMetzenkull). Järgmine mainimine 1592. a seoses Nurme-Mezkull vakuse 17 talukohaga. 1653. aastal toimunud Rootsi revisjoni käigus hinnatakse küla suuruseks 12 talu ja 22 vabadikukohta. Elukohad olid seotud haritava maa olemasoluga ja uusasukad pärinesid Ojamaalt, Ölandilt, Kuramaalt, Hiiumaalt ja mujalt. Põllumaad olid viletsad, rohkem karja- ja heinamaad ning metsased, soised alad.
Põhjasõda (1700-1721) ja sellele järgnev katk hävitasid suurema osa elanikkonnast: 31 sõjaeelsest talust olid asustatud ainult 13, kokku 66 inimesega. Tõenäoliselt nihkus kogu küla katku piirkonnast lääne ja lõuna poole, millest annavad tunnistust praegu metsas leitavad kõrged kiviaiad, kivivared.
Metsküla talud kuulusid pikka aega erinevatele mõisatele: Metsküla, Karja, Triigi, Aru, Parasmetsa mõisale ja vahetasid ajapikku omanikke. 19. sajandi lõpul elas Metskülas ligi 300 inimest ja 1897. a jagati küla kaheks Tilga külaks ja Metskülaks.
Kool tegutses siin juba vähemalt 1830. aastast.
Metsküla paikneb madalamal ja tasasemal alal Saaremaa keskkõrgustiku põhjaosa ja Pammana lava vahel. Mere poole jäävatel aladel leidub endisi luiteid ja rannavalle, metsaaluseid katavad erineva suurusega rändkivid. Küla ümbritsevad metsad, mis on aastasadade jooksul andnud tegevust ja elatist nii puidu kui tõrva ajamise näol.
Erinevad kasvukohad on kujundanud mitmekesise taimestiku mitmete kaitsealuste liikidega nagu käpalised, luuderohi, valge vesiroos jt. Ka loomi ja linde kohtab ümbritsevatel põldudel, heinamaadel ja metsades, kellest sagedasemad on metskitsed, punahirved, rebased, jänesed, sookured, hiireviud jt. Mets pakub huvilistele marju ja seeni, mere lähedus puhkamise- ja kalastamisvõimalusi, aga ka lihtsalt puhast õhku ja vaheldust pakkuvat jalutuskäiku.